Rulluisutamise maailmarekordid peale 2009. aasta hooaega
Seljataha on jäänud edukas rulluisuhooaeg uute rekordite püstitamise näol rahvusvahelistel võistlusel, rekorditesadu vallandus septembris Hiinas Hainingis peetud MM'il, ühtekokku uuendati 9 rekordit (road ja track).
Eelmised rekordid jälgitavad postituse "Rulluisutamise maailmarekordid" all.
Uued rulluisu rekordid
Eelmised rekordid jälgitavad postituse "Rulluisutamise maailmarekordid" all.
Uued rulluisu rekordid
Lisatud: 24.01.2010 14:42
2009 Rahvarulli kalender
Stamina on välja pannud 2009. hooaja Rahvarulli sarja kalendri. Sellel aastal koosneb see aga kahjuks ainult 3 osavõistlusest:
17. mai - Pärnu Rullisõit
5. juuli - Valga Rullisõit
6. september - Tallinna Rullisõit
Rahva Rull
Kogu Eesti rulluiskalender 2009
17. mai - Pärnu Rullisõit
5. juuli - Valga Rullisõit
6. september - Tallinna Rullisõit
Rahva Rull
Kogu Eesti rulluiskalender 2009
Lisatud: 14.04.2009 21:44
Mida ma kõige enam tahan
Teha palju trenni - 5 - 6 tundi päevas poleks ju üldse paha, samas vigastuste tekkimisest ja haigustest sooviks samuti pääseda :)
Võita kõik võistlused kus ma starti lähen - ja neid võiks olla soovitatavalt palju ja koosseis võimalikult kõrgetasemeline.
Sellised mõtted siis...
Võita kõik võistlused kus ma starti lähen - ja neid võiks olla soovitatavalt palju ja koosseis võimalikult kõrgetasemeline.
Sellised mõtted siis...
Lisatud: 18.03.2009 08:09
Inimvõimed ja sport
Vahetult enne olüpmpiamänge kerkib ajakirjanduses, teles ja spordiringkondades üles küsimus, et kas sport on puhas ja kas ka 10, 20 aasta pärast võistlevad võistlustel ikka inimesed mitte zombid või hoopistükkis masinad. Kas ka tegelikult asi nii hull on või on asi juba inimestest praegu kaugele läinud?
Rekordid kerkivad pea iga suurvõistlusega, vahel isegi mitu korda ühe ürituse raames. See näitab, et sport liigub järjest edasi, järjest lähemale inimvõimete piiridele või on need piirid juba ületatud? Pea kõik tippsportlased (v.a maletajad ja muud lauamänge mängivate sportlaste sekka loetavad atleedid) maadlevad või on maadelnud mõne tõsisema vigastusega. Millal tekkivad vigastused? Enim tekkib neid arvatavasti ikka ülekoormusest ja -treenitusest tekkinud luude/lihaste väsimuse tõttu. Samas võiks ju väita, et inimvõiteme piirid on tegelikult ületatud - kui iga teine sportlane vigastust ravima peab ja sellest pääsevad ainult mõned üksikud hea õnne korral. Samas ei tule alati vigastused sihilikust ületreeningust vaid hiilivad ligi hoopis teadmiste või abi puudumise tagajärjel, võta siis kinni millal on olukord üks, millal teine?
Mõned näited ka lõpetuseks. Viimasel ajal on ajakirjanduses kajastatud jalgratturi Tanel Kangert'i katsumusi haigete põlvedega - negatiivseks faktoriks märgitud madal temperatuur. Ülekoormusest tingitud vigastuste küüsis on (olnud) suusatajad Andrus Veerpalu, Virpi Kuitunen jpt.
Elame edasi...
Rekordid kerkivad pea iga suurvõistlusega, vahel isegi mitu korda ühe ürituse raames. See näitab, et sport liigub järjest edasi, järjest lähemale inimvõimete piiridele või on need piirid juba ületatud? Pea kõik tippsportlased (v.a maletajad ja muud lauamänge mängivate sportlaste sekka loetavad atleedid) maadlevad või on maadelnud mõne tõsisema vigastusega. Millal tekkivad vigastused? Enim tekkib neid arvatavasti ikka ülekoormusest ja -treenitusest tekkinud luude/lihaste väsimuse tõttu. Samas võiks ju väita, et inimvõiteme piirid on tegelikult ületatud - kui iga teine sportlane vigastust ravima peab ja sellest pääsevad ainult mõned üksikud hea õnne korral. Samas ei tule alati vigastused sihilikust ületreeningust vaid hiilivad ligi hoopis teadmiste või abi puudumise tagajärjel, võta siis kinni millal on olukord üks, millal teine?
Mõned näited ka lõpetuseks. Viimasel ajal on ajakirjanduses kajastatud jalgratturi Tanel Kangert'i katsumusi haigete põlvedega - negatiivseks faktoriks märgitud madal temperatuur. Ülekoormusest tingitud vigastuste küüsis on (olnud) suusatajad Andrus Veerpalu, Virpi Kuitunen jpt.
Elame edasi...
Lisatud: 05.02.2009 20:53
Sotsialiseeru