Brigitte Bardot oli üks 20. sajandi mõjukamaid ja äratuntavamaid prantsuse kultuuritegelasi, kelle nimi seostub ühtaegu nii filmikunsti, moemaailma kui ka loomaõiguslusega. Tema elu ja looming jätsid sügava jälje Euroopa kultuurilukku ning tema mõju ulatub tänaseni. Pärast pikka ja avalikkuse eest pigem varjulist elu suri Brigitte Bardot 2026. aastal, jättes endast maha keeruka, kuid vaieldamatult olulise pärandi.
Brigitte Bardot sündis 28. septembril 1934 Pariisis. Nooruses õppis ta balletti ning esialgu unistas just tantsijakarjäärist. Tema kaunis välimus ja loomulik sarm viisid ta aga varakult modellindusse ning sealt edasi filmimaailma. Juba teismelisena sattus ta ajakirjade kaantele ning äratas tähelepanu režissööride seas. Suur läbimurre saabus 1956. aastal filmiga „Ja Jumal lõi naise“ (Et Dieu… créa la femme),kus tema sensuaalne ja vabameelne roll mõjus tollasele publikule šokeerivalt, kuid samas lummavalt. Sellest hetkest alates kujunes Bardotist rahvusvaheline täht ja 1960. aastate üks tuntumaid seksisümboleid.
Tema filmikarjäär hõlmas kümneid linateoseid, millest paljud on saanud klassikaks. Näiteks filmid „Tõde“ (La Vérité),„Põlgus“ (Le Mépris) ja „Viva Maria!“ näitasid, et ta polnud ainult iluikoon, vaid ka andekas näitleja. Lisaks kinole mõjutas Bardot tugevalt ka moemaailma: tema soengud, meik ja riietusstiil said trendiks miljonitele naistele üle maailma. Just tema populariseeris näiteks bikiinid ja loomuliku, veidi hooletu iluideaali, mis erines oluliselt varasemast rangest glamuurist.
1973. aastal tegi Bardot aga ootamatu otsuse: ta loobus, vaid 39-aastaselt, näitlejakarjäärist ja avalikust elust ning pühendus täielikult loomade kaitsmisele. See polnud pelgalt hobi, vaid tema elu keskne missioon. 1986. aastal asutas ta Brigitte Bardot’ Fondi, mis tegutses loomade heaolu nimel nii Prantsusmaal kui ka rahvusvaheliselt. Ta võitles karusloomakasvatuse, loomkatsete, hülgepoegade tapmise ja paljude teiste julmade praktikate vastu. Paljud loomakaitsjad peavad teda siiani üheks mõjukamaks aktivistiks Euroopas.
Samas oli Bardot ka vastuoluline isik. Tema teravad ja mõnikord provokatiivsed avaldused ühiskondlikel teemadel tekitasid palju kriitikat ning varjutasid osaliselt tema mainet. Sellest hoolimata ei saa eitada, et ta oli tugev, iseseisev ja kartmatu naine, kes elas oma põhimõtete järgi ega püüdnud kellelegi meeldida.
Oma viimased aastad veetis Brigitte Bardot Saint-Tropez’s, eemal meediakärast, ümbritsetuna loomadest, keda ta armastas üle kõige. Tema surm 2025. aastal tähistas terve ajastu lõppu. Ta jääb meelde kui naine, kes muutis kino ja iluideaali nägu, aga ka kui inimene, kes kasutas oma kuulsust millegi suurema – loomade kaitse – teenistusse.
Püssikangelastest head ja musta ürpi pakitud pahad. Head lõpuks võidavad ja pahad surevad. See on ainult lühike kokkuvõte filmis toimuvast, kuid sellesse süvenedes avanevad sügavamad teemad ...
Mis meelel see keelel. Oma filmikogu tolmust puhastades leidsin vana hea lemmiku "Highwaymen".
Lühidalt on see lugu hea ja kurja võitlusest, armastusest, kättemaksust, valust ja eriti haigetest inimestest... ja kuigi trailerist jääb mulje kui õudusfilmist siis nii see päris pole, sisse on pikitud isegi kergete huumorisugemetega steenid.
Osades James Caviezel, Rhona Mitra, Frankie Faison ja Colm Feore.
Trailer:
Filmi soundtrack (arvatavasti see mis selle filmi nii huvitavaks teeb :))
Sotsialiseeru