HTML vs XHTML 1. osa
Minu kokkupuude veebiga (internet) oli aastal 2000, oma esimese HTML koodini jõudsin aastal 2004. Aasta pärast kribasin sinna ka teadlikult juurde dokumenditüübi deklaratsiooni (hea
Nüüd natuke ka sellest arusaamatust
Ja lahtiseletatult tähendab see:
Juurelemendiks on "
Kättesaadavus näitab mis sorti identifikaator ja mis versiooniga on tegu.
Võimalike valikuid kaks:
PUBLIC - märgib, et tegu on avaliku identifikaatoriga (FPI).
SYSTEM - märgib, et tegu on süsteemse identifikaatoriga, nagu näiteks failisüsteemi aadress, veebiaadress või mõni muu url.
Avaliku identifikaatori ülesehitus sisaldab samapalju erinevaid elemente kui
"registreeritus//organisatsioon//tüüp kirjeldus//keel"
Registreeritus on lihtsalt kas "+" või "-" märk mis märgib:
+ märgib, et tegu on ISO (International Organization for Standardization) poolt registreeritud organisatsiooniga.
- märgib, et organisatsioon pole ISO poolt registreeritud. Näiteks IETF (Internet Engineering Task Force) ning W3C (World Wide Web Consortium) pole registreeritud organisatsioonid.
Organisatsioon märgib
Tüüp (
Kirjeldus (
Keel määrab, millises (inim-)keeles viidatav dokument on kirjutatud. W3C standardid on alati kirjutatud inglise keeles, seega "
Url on aadress, mis viitab dokumenditüübi definitsiooni asukohale.
DOCTYPE
),sest nii paistis leht lihtsalt parem kui seda erinevates veebilehitsejates võrrelda (IE vs Firefox) - tegelikult oli selle kõige kurja juur Internet Explorer mis dokumenditüübi defineerimiseta sattus segadusse ning kuvas nii nagu ise õigeks pidas. Kuid millist dokumenditüüpi tuleks kasutada, millised on nende erinevused, mida need mõisted üldse tähendavad?DOCTYPE
nagu juba ennist mainisin on iseenesest lühend sõnadepaarile "dokumenditüübi deklaratsioon". Sellega määratakse mis tüüpi html'i (xhtml'i) kirjutatakse, sellele vastavalt tuleb ka süntaks kribada. Seejuures tuleks tähelepanelikult jälgida, et süntakse vastaks ikka valitud DOCTYPE
'ile, kindlasti tuleks vältida olukordi kus DOCTYPE
'iks määratakse näiteks XHTML 1.0 Strict
, aga tegelikult trükitakse HTML 4.0 Transitional
'ile vastavat koodisüntaksit.Nüüd natuke ka sellest arusaamatust
DOCTYPE
deklaratsioonist, näitena XHTML 1.0 Strict
deklaratsioon:<!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN"
"http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd">
Ja lahtiseletatult tähendab see:
<!DOCTYPE juurelement kättesaadavus versioon/identifikaator url>
Juurelemendiks on "
!DOCTYPE html
", seejuures pole "html
" tõusutundlik, samas korrektne oleks "html
".Kättesaadavus näitab mis sorti identifikaator ja mis versiooniga on tegu.
Võimalike valikuid kaks:
PUBLIC - märgib, et tegu on avaliku identifikaatoriga (FPI).
SYSTEM - märgib, et tegu on süsteemse identifikaatoriga, nagu näiteks failisüsteemi aadress, veebiaadress või mõni muu url.
Avaliku identifikaatori ülesehitus sisaldab samapalju erinevaid elemente kui
DOCTYPE
deklaratsioon ehk siis viis:"registreeritus//organisatsioon//tüüp kirjeldus//keel"
Registreeritus on lihtsalt kas "+" või "-" märk mis märgib:
+ märgib, et tegu on ISO (International Organization for Standardization) poolt registreeritud organisatsiooniga.
- märgib, et organisatsioon pole ISO poolt registreeritud. Näiteks IETF (Internet Engineering Task Force) ning W3C (World Wide Web Consortium) pole registreeritud organisatsioonid.
Organisatsioon märgib
DTD
avaldanud organisatsiooni ametliku tunnuse, näiteks "W3C" või "IETF".Tüüp (
Public Text Class
) määrab, millist tüüpi objektiga on tegu. Kuna HTML'i puhul toimub viitamine alati dokumenditüübi definitsioonile, siis on tüübiks alati "DTD".Kirjeldus (
Public Text Description
) on viidatava materjali üldtuntud nimi. Näiteks "HTML 4.01 Strict
" või "XHTML 1.0 Transitional
".Keel määrab, millises (inim-)keeles viidatav dokument on kirjutatud. W3C standardid on alati kirjutatud inglise keeles, seega "
EN
".Url on aadress, mis viitab dokumenditüübi definitsiooni asukohale.
Lisatud: 27.10.2008 09:32
Firefox vs Internet Explorer
Viimane aasta on vastupidiselt paljude "Pisipehme" sõprade ootustele olnud väga Firefox'i sõbralik, viimase kasutajaskond on kasvanud pea võrreldavasse suurusesse IE sõpruskonnaga (loe: kasutavad teadmatusest).
Viimane W3Schools browser'ite kasutusstatistika kokkuvõte näitab juba alla 10%-st erinevust. Kui erinevaid saite ja statistika pakkujaid/avalikustajaid võrrelda, võivad need protsendid veel tugevalt varieeruda, peaks ikkagi selge olema, et IE on oma mugavalt troonilt tõugatud ja niipea ta sinna tagasi ei roni kui üldse seda teeb, sest murepilved peaks Microsoft'i kohale jõudnud olema ja pimestava kiirusega paisuma. Suur browserite sõda (browser war) hakkab jõudma faasi kus suurtest tegijatest keegi otseselt turgu ei valitse ning liidrid ollakse ainult oma uue lehitsejaversiooni väljastamise järel niikaua kui konkurent samuti täiustatud variandi avalikkusse paiskab.
Tähetarkade ennustuse järgi viigistub seis IE ja Tulirebase vahel suure tõenäosusesega viimase uue versiooni valmimise järel.
Allpool tabelis siis erinevate veebilehitsejate kasutajaskond (protsentides):
Viimane W3Schools browser'ite kasutusstatistika kokkuvõte näitab juba alla 10%-st erinevust. Kui erinevaid saite ja statistika pakkujaid/avalikustajaid võrrelda, võivad need protsendid veel tugevalt varieeruda, peaks ikkagi selge olema, et IE on oma mugavalt troonilt tõugatud ja niipea ta sinna tagasi ei roni kui üldse seda teeb, sest murepilved peaks Microsoft'i kohale jõudnud olema ja pimestava kiirusega paisuma. Suur browserite sõda (browser war) hakkab jõudma faasi kus suurtest tegijatest keegi otseselt turgu ei valitse ning liidrid ollakse ainult oma uue lehitsejaversiooni väljastamise järel niikaua kui konkurent samuti täiustatud variandi avalikkusse paiskab.
Tähetarkade ennustuse järgi viigistub seis IE ja Tulirebase vahel suure tõenäosusesega viimase uue versiooni valmimise järel.
Allpool tabelis siis erinevate veebilehitsejate kasutajaskond (protsentides):
2008 | IE7 | IE6 | IE5 | Fx | Moz | S | O |
August | 26.0 | 24.5 | 0.1 | 43.7 | 0.5 | 2.6 | 2.1 |
Juuli | 26.4 | 25.3 | 0.3 | 42.6 | 0.5 | 2.5 | 1.9 |
Juuni | 27.0 | 26.5 | 0.5 | 41.0 | 0.5 | 2.6 | 1.7 |
Mai | 26.5 | 27.3 | 0.7 | 39.8 | 0.7 | 2.4 | 1.5 |
Aprill | 24.9 | 28.9 | 1.0 | 39.1 | 0.9 | 2.2 | 1.4 |
Märts | 23.3 | 29.5 | 1.1 | 37.0 | 1.1 | 2.1 | 1.4 |
Veebruar | 22.7 | 30.7 | 1.3 | 36.5 | 1.2 | 2.0 | 1.4 |
Jaanuar | 21.2 | 32.0 | 1.5 | 36.4 | 1.3 | 1.9 | 1.4 |
Lisatud: 29.09.2008 21:10
HTML: min-height IE jaoks
Kuidas määrata IE jaoks minimaalne elemendi kõrgus? Firefox'i, Opera, Safari puhul on see lihtne:
.container {
width: 200px;
padding: 0.5em;
border: 1px solid #000;
min-height: 100px;
height: auto
}
Kuid IE jaoks tuleb rakendada pisut teisi meetmeid:* html .container {
height: 100px
}
CSS PlayLisatud: 29.11.2007 15:57
Sotsialiseeru