Obtrusive JavaScript Checker

Mida üldse tähendab mõiste "Obtrusive JavaScript", seni puudub sellele mõistele üldtunnustatud definitsioon - lihtsalt seletatult võiks seda kirjeldada järgmiselt:
Veebi kodeerima asudes on ju hea kui kõik erinevat liiki koodiread on eraldi paigutatud, mitte segamini nagu "pudru ja kapsad", kood jääb arusaamatuks ja muutub hoomamatuks, samuti ei tasu ära unustada probleeme mis võivad sellise koodikribamise tulemusena tekkida erinevate browseritega ehk näiteks vastuoludega nende sees sisalduvate selekteerimismootorite ja teie koodi vahel, samuti omab tähtsat rolli veebilehtisejas JavaScripti toe puudumisel kuvatav tulemus - kõike seda väljendabki siis "Obtrusive JavaScript" mõiste. Kõigile neile ideaalidele vastav kood on siis "Unobtrusive JavaScript".

Rootslane Robert Nyman on veebilehtedel esineva "obtrusive" staatuse kontrollimiseks valmistanud validaatori nimega Obtrusive JavaScript Checker. Kasutada on seda võimalik hetkel ainult Firefoxi (ja ka Ubiquity) kasutajatel, vastavalt siis kas extensionina, Greasemonkey (samuti FF extension) users scriptina või Ubiquity commandina.

Lisatud: 24.02.2009 17:28

about:robots

Firefox (3) sisaldab endas mõningaid varjatud sõnumeid, üks neist sisaldab sõnumit robotitelt - about:robots

Lisaks veel:
about:config
about:mozilla
FAIZAYXK
Lisatud: 29.09.2008 21:39

Firefox vs Internet Explorer

Viimane aasta on vastupidiselt paljude "Pisipehme" sõprade ootustele olnud väga Firefox'i sõbralik, viimase kasutajaskond on kasvanud pea võrreldavasse suurusesse IE sõpruskonnaga (loe: kasutavad teadmatusest).

Viimane W3Schools browser'ite kasutusstatistika kokkuvõte näitab juba alla 10%-st erinevust. Kui erinevaid saite ja statistika pakkujaid/avalikustajaid võrrelda, võivad need protsendid veel tugevalt varieeruda, peaks ikkagi selge olema, et IE on oma mugavalt troonilt tõugatud ja niipea ta sinna tagasi ei roni kui üldse seda teeb, sest murepilved peaks Microsoft'i kohale jõudnud olema ja pimestava kiirusega paisuma. Suur browserite sõda (browser war) hakkab jõudma faasi kus suurtest tegijatest keegi otseselt turgu ei valitse ning liidrid ollakse ainult oma uue lehitsejaversiooni väljastamise järel niikaua kui konkurent samuti täiustatud variandi avalikkusse paiskab.

Tähetarkade ennustuse järgi viigistub seis IE ja Tulirebase vahel suure tõenäosusesega viimase uue versiooni valmimise järel.

Allpool tabelis siis erinevate veebilehitsejate kasutajaskond (protsentides):

2008IE7IE6IE5FxMozSO
August26.024.50.143.70.52.62.1
Juuli26.425.30.342.60.52.51.9
Juuni27.026.50.541.00.52.61.7
Mai26.527.30.739.80.72.41.5
Aprill24.928.91.039.10.92.21.4
Märts23.329.51.137.01.12.11.4
Veebruar22.730.71.336.51.22.01.4
Jaanuar21.232.01.536.41.31.91.4
Lisatud: 29.09.2008 21:10

Kas ma hakkan Google Chrome kasutajaks?

Google kuulutas oma uuest ja lahedast browserist alles paar päeva enne selle väljatulekut, see oli ka esimene ametlik kinnitus selle väljastamisest, enne seda oli juba paar aastat spekuleeritud kas Google on loomas oma operatsoonisüsteemi või hoopis internetilehitsejat, viimane variant tundus ebatõenäaoline, sest oldi ju sõbralikes suhetes vabavaralise Mozilla Firefox kogukonnaga, nüüd siis nagu välk selgest taevast veebibrowser Google Chrome. Mida see endast kujutab ja kas see kutsub kasutama?

Suur trall mis paar päeva enne väljastust erinevates interneti kommuunides ja blogides lahti läks tekkitas kindlasti meeldivat uudishimu ja kindlasti leiab selle browseri enamuste teadlikumate IT-inimeste arvutitest.

Peale install paki allalaadimist ei tulnud üllatusena, et tegelikult ootas browseri allalaadimine alles ees, install programm oli lihtsalt start pakk. Installeerimine ise oli meeldivalt kiire ja arusaadav (isegi eesti keelne). Peale seda seadistuste ja eelistuste import Firefox'ist (süsteemi vaikimisi browserist). See võttis juba rohkem aega, sest aegade jooksul on kogunenud tulirebasesse palju vajaliku ja mittevajaliku infot. See tehtud, hüppas järgmise asjana ka kohe browser lahti. Ãœllatavalt kiire reageerimine ja lihtne navigatsioon. Esimese asjana sai ka kohe keel inglise keele peale ümber seadistatud (töö keel ju ikkagi :)).

Esialgsete uudiste kohaselt peaks õige pea turule paisatama ka Mac ja Linuxi versioonid.

Nagu uute asjadega ikka on ka tõrva juba meepotis: kohe peale suurt stari teatati turvaaugust browseris. WebKit nimeliseses mootoris millel browser põhineb esineb viga mis lubab oskustega tegelastel teie arvuti üle kontroll saavutada ja palju kurja korda saata soovi korral. Samal WebKit mootoril põhinev Apple Safari browseris parandati viga juba juulis, siis kui see ilmnes esimest korda.

Samas turvalisusega seotud probleeme pole päris tähelepanuta jäetud:
Chrome on sisse ehitatud privaat režiim ehk "incognito aken" ("incognito window") mis võimaldab selles aknas avatud infot vaadata ilma, et see arvuti kõvakettale salvestuks. Viimases Internet Explorer 8 beta 2 on samuti sarnane asi olemas. InPrivate nimeline lahendus lubab ka külastada veebisaite kartmata, et info kuskil talletataks.
Veebirakendused avatakse Google enda lehitsejas ainult, et ilma aadressi ja tööriistaribadeta.
Pahalaste ja "õngitsejate" vastu on nimekiri lehtedest mis peaks selle ära hoidma ja kui peakski mõni halva mõjuga leht avatama siis Google sõnul sealt arvutisse midagi ei jõua ning lipiku (tabi) sulgemine ei too kaasa üllatusi. Samas möönab Google, et lisad mis browerile kasutaja enda poolt juurde installeeritakse võivad selle turvamudeli pihuks ja põrmuks teha.

Sarnast lugemist:
Google Chrome esmamuljed
Google Chrome esmamuljed 2
Lisatud: 02.09.2008 16:28
Leheküljed: 1 2