Obtrusive JavaScript Checker

Mida üldse tähendab mõiste "Obtrusive JavaScript", seni puudub sellele mõistele üldtunnustatud definitsioon - lihtsalt seletatult võiks seda kirjeldada järgmiselt:
Veebi kodeerima asudes on ju hea kui kõik erinevat liiki koodiread on eraldi paigutatud, mitte segamini nagu "pudru ja kapsad", kood jääb arusaamatuks ja muutub hoomamatuks, samuti ei tasu ära unustada probleeme mis võivad sellise koodikribamise tulemusena tekkida erinevate browseritega ehk näiteks vastuoludega nende sees sisalduvate selekteerimismootorite ja teie koodi vahel, samuti omab tähtsat rolli veebilehtisejas JavaScripti toe puudumisel kuvatav tulemus - kõike seda väljendabki siis "Obtrusive JavaScript" mõiste. Kõigile neile ideaalidele vastav kood on siis "Unobtrusive JavaScript".

Rootslane Robert Nyman on veebilehtedel esineva "obtrusive" staatuse kontrollimiseks valmistanud validaatori nimega Obtrusive JavaScript Checker. Kasutada on seda võimalik hetkel ainult Firefoxi (ja ka Ubiquity) kasutajatel, vastavalt siis kas extensionina, Greasemonkey (samuti FF extension) users scriptina või Ubiquity commandina.

Lisatud: 24.02.2009 17:28

HTML vs XHTML 1. osa

Minu kokkupuude veebiga (internet) oli aastal 2000, oma esimese HTML koodini jõudsin aastal 2004. Aasta pärast kribasin sinna ka teadlikult juurde dokumenditüübi deklaratsiooni (hea DOCTYPE), sest nii paistis leht lihtsalt parem kui seda erinevates veebilehitsejates võrrelda (IE vs Firefox) - tegelikult oli selle kõige kurja juur Internet Explorer mis dokumenditüübi defineerimiseta sattus segadusse ning kuvas nii nagu ise õigeks pidas. Kuid millist dokumenditüüpi tuleks kasutada, millised on nende erinevused, mida need mõisted üldse tähendavad?

DOCTYPE nagu juba ennist mainisin on iseenesest lühend sõnadepaarile "dokumenditüübi deklaratsioon". Sellega määratakse mis tüüpi html'i (xhtml'i) kirjutatakse, sellele vastavalt tuleb ka süntaks kribada. Seejuures tuleks tähelepanelikult jälgida, et süntakse vastaks ikka valitud DOCTYPE'ile, kindlasti tuleks vältida olukordi kus DOCTYPE'iks määratakse näiteks XHTML 1.0 Strict, aga tegelikult trükitakse HTML 4.0 Transitional'ile vastavat koodisüntaksit.
Nüüd natuke ka sellest arusaamatust DOCTYPE deklaratsioonist, näitena XHTML 1.0 Strict deklaratsioon:


<!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN"
"http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd">

Ja lahtiseletatult tähendab see:

<!DOCTYPE juurelement kättesaadavus versioon/identifikaator url>

Juurelemendiks on "!DOCTYPE html", seejuures pole "html" tõusutundlik, samas korrektne oleks "html".

Kättesaadavus näitab mis sorti identifikaator ja mis versiooniga on tegu.

Võimalike valikuid kaks:

PUBLIC - märgib, et tegu on avaliku identifikaatoriga (FPI).
SYSTEM - märgib, et tegu on süsteemse identifikaatoriga, nagu näiteks failisüsteemi aadress, veebiaadress või mõni muu url.

Avaliku identifikaatori ülesehitus sisaldab samapalju erinevaid elemente kui DOCTYPE deklaratsioon ehk siis viis:

"registreeritus//organisatsioon//tüüp kirjeldus//keel"

Registreeritus on lihtsalt kas "+" või "-" märk mis märgib:

+ märgib, et tegu on ISO (International Organization for Standardization) poolt registreeritud organisatsiooniga.

- märgib, et organisatsioon pole ISO poolt registreeritud. Näiteks IETF (Internet Engineering Task Force) ning W3C (World Wide Web Consortium) pole registreeritud organisatsioonid.

Organisatsioon märgib DTD avaldanud organisatsiooni ametliku tunnuse, näiteks "W3C" või "IETF".

Tüüp (Public Text Class) määrab, millist tüüpi objektiga on tegu. Kuna HTML'i puhul toimub viitamine alati dokumenditüübi definitsioonile, siis on tüübiks alati "DTD".

Kirjeldus (Public Text Description) on viidatava materjali üldtuntud nimi. Näiteks "HTML 4.01 Strict" või "XHTML 1.0 Transitional".

Keel määrab, millises (inim-)keeles viidatav dokument on kirjutatud. W3C standardid on alati kirjutatud inglise keeles, seega "EN".

Url on aadress, mis viitab dokumenditüübi definitsiooni asukohale.
Lisatud: 27.10.2008 09:32

XHTML Challenge

XHTML Challenge on veebileht mille abil selgitatakse parim veeb kahevõitluses, aluseks võetud valideerumine ja koodi semantilisus.

Kandidaadid esitavad külastajad ise ja tegelikult ka valivad parima nad ise, hinnates parimat kahest võimaliust. Ainuke nõue kanditaatide esitamisel on see, et mõlemad oleks ühest teemast ja esindaks sarnast niÅ¡Å¡i.

Autoriks Valentin Agachi.
Lisatud: 28.03.2008 15:27