Kontorid kus sa tahaksid töötada 2?

Mõni aeg tagasi sai sissekandes "Kontorid kus sa tahaksid töötada" tutvustatud veebifirmade Bebo, Lastfm, EA ja Digg kontorite sisustust ja eluolu. Seekord vaatluse all veebileht WHEREWEDOWHATWEDO kus vastukaaluks suurkorporatsioonidele enamasti näha freelancerite (vabakutseliste), veebi- ja programmimeistrite töökohad.

Huvitav kuidas ja kus istuvad Eesti IT inimesed?
Lisatud: 24.03.2009 07:12

WTFramework - What The Framework?

On sul tekkinud mõne põneva ja liikuva saidi puhul küsimus millist javascripti/ajaxi raamistiku antud leht kasutab? Üks võimalus küsimusele vastuse leidmiseks on lihtsalt vaadata lehe lähteteksti ("View source") ja siis üles otsida koodist raamistiku kaasamise element ja attribuudid.
Kuid on ka lihtsam lahendus: WTFramework, bookmarklet'ina kasutatav tööriist (väike javascripti detektor).

Alustamiseks tuleb lihtsalt rebida detektori otselink enda veebilehtiseja järjehoidja ribale ja "põneval" saidil sellele viitele vajutada ja tulemus ongi käes. Esialgu sisaldab nimekiri mida see peaks see ära tundma järgmisi raamistike MooTools, Yahoo User Interface, jQuery, Scriptaculous, Dojo Toolkit ja Mochikit.

Lisatud: 19.11.2008 11:57

HTML & CSS: Google Chrome ja input'id

Üks väike näpunäide neile kes vaevlevad Google Chrome poolt ümber input elemendi tekitatava piirjoone pärast:



Küll on tüütu, kuid lahendus õnneks lihtne:

:focus {outline: none}


Või siis kindlale elemedile määrates:

input.kindel_klass:focus {outline: none}


Ja voilaaa:

Lisatud: 29.10.2008 21:52

HTML vs XHTML 1. osa

Minu kokkupuude veebiga (internet) oli aastal 2000, oma esimese HTML koodini jõudsin aastal 2004. Aasta pärast kribasin sinna ka teadlikult juurde dokumenditüübi deklaratsiooni (hea DOCTYPE), sest nii paistis leht lihtsalt parem kui seda erinevates veebilehitsejates võrrelda (IE vs Firefox) - tegelikult oli selle kõige kurja juur Internet Explorer mis dokumenditüübi defineerimiseta sattus segadusse ning kuvas nii nagu ise õigeks pidas. Kuid millist dokumenditüüpi tuleks kasutada, millised on nende erinevused, mida need mõisted üldse tähendavad?

DOCTYPE nagu juba ennist mainisin on iseenesest lühend sõnadepaarile "dokumenditüübi deklaratsioon". Sellega määratakse mis tüüpi html'i (xhtml'i) kirjutatakse, sellele vastavalt tuleb ka süntaks kribada. Seejuures tuleks tähelepanelikult jälgida, et süntakse vastaks ikka valitud DOCTYPE'ile, kindlasti tuleks vältida olukordi kus DOCTYPE'iks määratakse näiteks XHTML 1.0 Strict, aga tegelikult trükitakse HTML 4.0 Transitional'ile vastavat koodisüntaksit.
Nüüd natuke ka sellest arusaamatust DOCTYPE deklaratsioonist, näitena XHTML 1.0 Strict deklaratsioon:


<!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN"
"http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd">

Ja lahtiseletatult tähendab see:

<!DOCTYPE juurelement kättesaadavus versioon/identifikaator url>

Juurelemendiks on "!DOCTYPE html", seejuures pole "html" tõusutundlik, samas korrektne oleks "html".

Kättesaadavus näitab mis sorti identifikaator ja mis versiooniga on tegu.

Võimalike valikuid kaks:

PUBLIC - märgib, et tegu on avaliku identifikaatoriga (FPI).
SYSTEM - märgib, et tegu on süsteemse identifikaatoriga, nagu näiteks failisüsteemi aadress, veebiaadress või mõni muu url.

Avaliku identifikaatori ülesehitus sisaldab samapalju erinevaid elemente kui DOCTYPE deklaratsioon ehk siis viis:

"registreeritus//organisatsioon//tüüp kirjeldus//keel"

Registreeritus on lihtsalt kas "+" või "-" märk mis märgib:

+ märgib, et tegu on ISO (International Organization for Standardization) poolt registreeritud organisatsiooniga.

- märgib, et organisatsioon pole ISO poolt registreeritud. Näiteks IETF (Internet Engineering Task Force) ning W3C (World Wide Web Consortium) pole registreeritud organisatsioonid.

Organisatsioon märgib DTD avaldanud organisatsiooni ametliku tunnuse, näiteks "W3C" või "IETF".

Tüüp (Public Text Class) määrab, millist tüüpi objektiga on tegu. Kuna HTML'i puhul toimub viitamine alati dokumenditüübi definitsioonile, siis on tüübiks alati "DTD".

Kirjeldus (Public Text Description) on viidatava materjali üldtuntud nimi. Näiteks "HTML 4.01 Strict" või "XHTML 1.0 Transitional".

Keel määrab, millises (inim-)keeles viidatav dokument on kirjutatud. W3C standardid on alati kirjutatud inglise keeles, seega "EN".

Url on aadress, mis viitab dokumenditüübi definitsiooni asukohale.
Lisatud: 27.10.2008 09:32
Leheküljed: 1 2 3 4 5