HTML & CSS: Google Chrome ja input'id

Üks väike näpunäide neile kes vaevlevad Google Chrome poolt ümber input elemendi tekitatava piirjoone pärast:



Küll on tüütu, kuid lahendus õnneks lihtne:

:focus {outline: none}


Või siis kindlale elemedile määrates:

input.kindel_klass:focus {outline: none}


Ja voilaaa:

Lisatud: 29.10.2008 21:52

HTML vs XHTML 1. osa

Minu kokkupuude veebiga (internet) oli aastal 2000, oma esimese HTML koodini jõudsin aastal 2004. Aasta pärast kribasin sinna ka teadlikult juurde dokumenditüübi deklaratsiooni (hea DOCTYPE), sest nii paistis leht lihtsalt parem kui seda erinevates veebilehitsejates võrrelda (IE vs Firefox) - tegelikult oli selle kõige kurja juur Internet Explorer mis dokumenditüübi defineerimiseta sattus segadusse ning kuvas nii nagu ise õigeks pidas. Kuid millist dokumenditüüpi tuleks kasutada, millised on nende erinevused, mida need mõisted üldse tähendavad?

DOCTYPE nagu juba ennist mainisin on iseenesest lühend sõnadepaarile "dokumenditüübi deklaratsioon". Sellega määratakse mis tüüpi html'i (xhtml'i) kirjutatakse, sellele vastavalt tuleb ka süntaks kribada. Seejuures tuleks tähelepanelikult jälgida, et süntakse vastaks ikka valitud DOCTYPE'ile, kindlasti tuleks vältida olukordi kus DOCTYPE'iks määratakse näiteks XHTML 1.0 Strict, aga tegelikult trükitakse HTML 4.0 Transitional'ile vastavat koodisüntaksit.
Nüüd natuke ka sellest arusaamatust DOCTYPE deklaratsioonist, näitena XHTML 1.0 Strict deklaratsioon:


<!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN"
"http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd">

Ja lahtiseletatult tähendab see:

<!DOCTYPE juurelement kättesaadavus versioon/identifikaator url>

Juurelemendiks on "!DOCTYPE html", seejuures pole "html" tõusutundlik, samas korrektne oleks "html".

Kättesaadavus näitab mis sorti identifikaator ja mis versiooniga on tegu.

Võimalike valikuid kaks:

PUBLIC - märgib, et tegu on avaliku identifikaatoriga (FPI).
SYSTEM - märgib, et tegu on süsteemse identifikaatoriga, nagu näiteks failisüsteemi aadress, veebiaadress või mõni muu url.

Avaliku identifikaatori ülesehitus sisaldab samapalju erinevaid elemente kui DOCTYPE deklaratsioon ehk siis viis:

"registreeritus//organisatsioon//tüüp kirjeldus//keel"

Registreeritus on lihtsalt kas "+" või "-" märk mis märgib:

+ märgib, et tegu on ISO (International Organization for Standardization) poolt registreeritud organisatsiooniga.

- märgib, et organisatsioon pole ISO poolt registreeritud. Näiteks IETF (Internet Engineering Task Force) ning W3C (World Wide Web Consortium) pole registreeritud organisatsioonid.

Organisatsioon märgib DTD avaldanud organisatsiooni ametliku tunnuse, näiteks "W3C" või "IETF".

Tüüp (Public Text Class) määrab, millist tüüpi objektiga on tegu. Kuna HTML'i puhul toimub viitamine alati dokumenditüübi definitsioonile, siis on tüübiks alati "DTD".

Kirjeldus (Public Text Description) on viidatava materjali üldtuntud nimi. Näiteks "HTML 4.01 Strict" või "XHTML 1.0 Transitional".

Keel määrab, millises (inim-)keeles viidatav dokument on kirjutatud. W3C standardid on alati kirjutatud inglise keeles, seega "EN".

Url on aadress, mis viitab dokumenditüübi definitsiooni asukohale.
Lisatud: 27.10.2008 09:32

Animeeritud veebidisain

Alles see oli kui flash võitis oma õhulise liikumisega paljude südamed. Kuid ka flashil on omad puudused, keerukamate projektide puhul muutub flash liialt mahuliseks, aeglaseks (eriti nõrgemates arvutites), vaatamata Google poolsetele uudistele edust otsida ka flashi sisust on just see pool flashis nõrgim külg.

Õhuline liikumine on aga toodud javascripti ja ajaxi abil ka html ja css veebilehtedesse. Kasutades poppe javascript teeke nagu Prototype, jQuery ja MooTools on võimalus luua flashilike liikumisi ja animeeritud sisu.

Allpool siis ainult mõned näited sellest edust:
Animeeritud menüü 1
Animeeritud menüü 2
Animeeritud menüü 3
Lisatud: 31.08.2008 10:25

Uuenenud jQuery koduleht ja indentiteet

Ãœhe populaarseima javascripti teegi (library) jQuery koduleht on läbi teinud "väikese" uuenduskuuri, uuenenud nii kodulehe kujundus, logo kui ka info. Koos sellega on kodulehele ilmunud väike ülevaade tuntumatest ja suurematest teegi kasutajatest:

Google
Dell
Bank of America
Major League Baseball
Digg
NBC
CBS News
Netflix
Technorati
Mozilla
Wordpress
Drupal

Uus:



Vana:

Lisatud: 26.08.2008 09:34
Leheküljed: 1 2 3