Firefox (3) sisaldab endas mõningaid varjatud sõnumeid, üks neist sisaldab sõnumit robotitelt - about:robots

Lisaks veel:
about:config
about:mozilla
FAIZAYXK

Viimane aasta on vastupidiselt paljude "Pisipehme" sõprade ootustele olnud väga Firefox'i sõbralik, viimase kasutajaskond on kasvanud pea võrreldavasse suurusesse IE sõpruskonnaga (loe: kasutavad teadmatusest).

Viimane W3Schools browser'ite kasutusstatistika kokkuvõte näitab juba alla 10%-st erinevust. Kui erinevaid saite ja statistika pakkujaid/avalikustajaid võrrelda, võivad need protsendid veel tugevalt varieeruda, peaks ikkagi selge olema, et IE on oma mugavalt troonilt tõugatud ja niipea ta sinna tagasi ei roni kui üldse seda teeb, sest murepilved peaks Microsoft'i kohale jõudnud olema ja pimestava kiirusega paisuma. Suur browserite sõda (browser war) hakkab jõudma faasi kus suurtest tegijatest keegi otseselt turgu ei valitse ning liidrid ollakse ainult oma uue lehitsejaversiooni väljastamise järel niikaua kui konkurent samuti täiustatud variandi avalikkusse paiskab.

Tähetarkade ennustuse järgi viigistub seis IE ja Tulirebase vahel suure tõenäosusesega viimase uue versiooni valmimise järel.

Allpool tabelis siis erinevate veebilehitsejate kasutajaskond (protsentides):

2008	IE7	IE6	IE5	Fx	Moz	S	O
August	26.0	24.5	0.1	43.7	0.5	2.6	2.1
Juuli	26.4	25.3	0.3	42.6	0.5	2.5	1.9
Juuni	27.0	26.5	0.5	41.0	0.5	2.6	1.7
Mai	26.5	27.3	0.7	39.8	0.7	2.4	1.5
Aprill	24.9	28.9	1.0	39.1	0.9	2.2	1.4
Märts	23.3	29.5	1.1	37.0	1.1	2.1	1.4
Veebruar	22.7	30.7	1.3	36.5	1.2	2.0	1.4
Jaanuar	21.2	32.0	1.5	36.4	1.3	1.9	1.4

Google kuulutas oma uuest ja lahedast browserist alles paar päeva enne selle väljatulekut, see oli ka esimene ametlik kinnitus selle väljastamisest, enne seda oli juba paar aastat spekuleeritud kas Google on loomas oma operatsoonisüsteemi või hoopis internetilehitsejat, viimane variant tundus ebatõenäaoline, sest oldi ju sõbralikes suhetes vabavaralise Mozilla Firefox kogukonnaga, nüüd siis nagu välk selgest taevast veebibrowser Google Chrome. Mida see endast kujutab ja kas see kutsub kasutama?

Suur trall mis paar päeva enne väljastust erinevates interneti kommuunides ja blogides lahti läks tekkitas kindlasti meeldivat uudishimu ja kindlasti leiab selle browseri enamuste teadlikumate IT-inimeste arvutitest.

Peale install paki allalaadimist ei tulnud üllatusena, et tegelikult ootas browseri allalaadimine alles ees, install programm oli lihtsalt start pakk. Installeerimine ise oli meeldivalt kiire ja arusaadav (isegi eesti keelne). Peale seda seadistuste ja eelistuste import Firefox'ist (süsteemi vaikimisi browserist). See võttis juba rohkem aega, sest aegade jooksul on kogunenud tulirebasesse palju vajaliku ja mittevajaliku infot. See tehtud, hüppas järgmise asjana ka kohe browser lahti. Ãœllatavalt kiire reageerimine ja lihtne navigatsioon. Esimese asjana sai ka kohe keel inglise keele peale ümber seadistatud (töö keel ju ikkagi :)).

Esialgsete uudiste kohaselt peaks õige pea turule paisatama ka Mac ja Linuxi versioonid.

Nagu uute asjadega ikka on ka tõrva juba meepotis: kohe peale suurt stari teatati turvaaugust browseris. WebKit nimeliseses mootoris millel browser põhineb esineb viga mis lubab oskustega tegelastel teie arvuti üle kontroll saavutada ja palju kurja korda saata soovi korral. Samal WebKit mootoril põhinev Apple Safari browseris parandati viga juba juulis, siis kui see ilmnes esimest korda.

Samas turvalisusega seotud probleeme pole päris tähelepanuta jäetud:
Chrome on sisse ehitatud privaat režiim ehk "incognito aken" ("incognito window") mis võimaldab selles aknas avatud infot vaadata ilma, et see arvuti kõvakettale salvestuks. Viimases Internet Explorer 8 beta 2 on samuti sarnane asi olemas. InPrivate nimeline lahendus lubab ka külastada veebisaite kartmata, et info kuskil talletataks.
Veebirakendused avatakse Google enda lehitsejas ainult, et ilma aadressi ja tööriistaribadeta.
Pahalaste ja "õngitsejate" vastu on nimekiri lehtedest mis peaks selle ära hoidma ja kui peakski mõni halva mõjuga leht avatama siis Google sõnul sealt arvutisse midagi ei jõua ning lipiku (tabi) sulgemine ei too kaasa üllatusi. Samas möönab Google, et lisad mis browerile kasutaja enda poolt juurde installeeritakse võivad selle turvamudeli pihuks ja põrmuks teha.

Sarnast lugemist:
Google Chrome esmamuljed
Google Chrome esmamuljed 2

Alles see oli kui flash võitis oma õhulise liikumisega paljude südamed. Kuid ka flashil on omad puudused, keerukamate projektide puhul muutub flash liialt mahuliseks, aeglaseks (eriti nõrgemates arvutites),vaatamata Google poolsetele uudistele edust otsida ka flashi sisust on just see pool flashis nõrgim külg.

Õhuline liikumine on aga toodud javascripti ja ajaxi abil ka html ja css veebilehtedesse. Kasutades poppe javascript teeke nagu Prototype, jQuery ja MooTools on võimalus luua flashilike liikumisi ja animeeritud sisu.

Allpool siis ainult mõned näited sellest edust:
Animeeritud menüü 1
Animeeritud menüü 2
Animeeritud menüü 3