Blog - leht 17HTML vs XHTML 1. osa
Minu kokkupuude veebiga (internet) oli aastal 2000, oma esimese HTML koodini jõudsin aastal 2004. Aasta pärast kribasin sinna ka teadlikult juurde dokumenditüübi deklaratsiooni (hea DOCTYPE),sest nii paistis leht lihtsalt parem kui seda erinevates veebilehitsejates võrrelda (IE vs Firefox) - tegelikult oli selle kõige kurja juur Internet Explorer mis dokumenditüübi defineerimiseta sattus segadusse ning kuvas nii nagu ise õigeks pidas. Kuid millist dokumenditüüpi tuleks kasutada, millised on nende erinevused, mida need mõisted üldse tähendavad?
DOCTYPE nagu juba ennist mainisin on iseenesest lühend sõnadepaarile "dokumenditüübi deklaratsioon". Sellega määratakse mis tüüpi html'i (xhtml'i) kirjutatakse, sellele vastavalt tuleb ka süntaks kribada. Seejuures tuleks tähelepanelikult jälgida, et süntakse vastaks ikka valitud DOCTYPE'ile, kindlasti tuleks vältida olukordi kus DOCTYPE'iks määratakse näiteks XHTML 1.0 Strict, aga tegelikult trükitakse HTML 4.0 Transitional'ile vastavat koodisüntaksit.
Nüüd natuke ka sellest arusaamatust DOCTYPE deklaratsioonist, näitena XHTML 1.0 Strict deklaratsioon:
<!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN"
"http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd">
Ja lahtiseletatult tähendab see:
<!DOCTYPE juurelement kättesaadavus versioon/identifikaator url>
Juurelemendiks on "!DOCTYPE html", seejuures pole "html" tõusutundlik, samas korrektne oleks "html".
Kättesaadavus näitab mis sorti identifikaator ja mis versiooniga on tegu.
Võimalike valikuid kaks:
PUBLIC - märgib, et tegu on avaliku identifikaatoriga (FPI).
SYSTEM - märgib, et tegu on süsteemse identifikaatoriga, nagu näiteks failisüsteemi aadress, veebiaadress või mõni muu url.
Avaliku identifikaatori ülesehitus sisaldab samapalju erinevaid elemente kui DOCTYPE deklaratsioon ehk siis viis:
"registreeritus//organisatsioon//tüüp kirjeldus//keel"
Registreeritus on lihtsalt kas "+" või "-" märk mis märgib:
+ märgib, et tegu on ISO (International Organization for Standardization) poolt registreeritud organisatsiooniga.
- märgib, et organisatsioon pole ISO poolt registreeritud. Näiteks IETF (Internet Engineering Task Force) ning W3C (World Wide Web Consortium) pole registreeritud organisatsioonid.
Organisatsioon märgib DTD avaldanud organisatsiooni ametliku tunnuse, näiteks "W3C" või "IETF".
Tüüp (Public Text Class) määrab, millist tüüpi objektiga on tegu. Kuna HTML'i puhul toimub viitamine alati dokumenditüübi definitsioonile, siis on tüübiks alati "DTD".
Kirjeldus (Public Text Description) on viidatava materjali üldtuntud nimi. Näiteks "HTML 4.01 Strict" või "XHTML 1.0 Transitional".
Keel määrab, millises (inim-)keeles viidatav dokument on kirjutatud. W3C standardid on alati kirjutatud inglise keeles, seega "EN".
Url on aadress, mis viitab dokumenditüübi definitsiooni asukohale.Lisatud: 27.10.2008 09:322009: Rollerblade tootevalik

Uiskude poelettidele jõudmise esimeseks tärminiks on mainitud veebruarit 2009.Lisatud: 28.10.2008 20:34Liiklushuligaan aastal 1928 New York'is
Stiilinäide liikluskultuurist 1920.-ndate New York'is:
Lisatud: 27.10.2008 09:342009: Bont 2009 S-frame7

Rulluisuhooaeg pole saanud veel õigesti lõppeda kui uisufirmad juba esitlevad uut 2009. aasta varustust.
Seekordses postituses on vaatluse all Bont'i poolt esitletud S-frame7. Tegemist väga jäiga alumiinium raamiga, 3 punkti kinnitusega (3 point). Hetkel peaks olema see raam koos Bont 3 point saapaga jäigim kooslus turul. Eriti hästi peaks see sobima track'ile ja pisut raskematele uisutajatele. Samas on tegu ka ühe kergeima sedalaadi raamiga (materialiks 7000 AL).
Raami on võimalik valida 3 erineva konfiguratsiooni vahel 4 x 100mm (1004),4 x 110mm (1104),3 x 110mm ja 1 x 100mm (1100),kaalud vastavalt 1004 193g, 1100 179g, 1104 198g. Raami hinnaks peaks olema 299 $.


Lisatud: 26.10.2008 21:04
Minu kokkupuude veebiga (internet) oli aastal 2000, oma esimese HTML koodini jõudsin aastal 2004. Aasta pärast kribasin sinna ka teadlikult juurde dokumenditüübi deklaratsiooni (hea
Nüüd natuke ka sellest arusaamatust
Ja lahtiseletatult tähendab see:
Juurelemendiks on "
Kättesaadavus näitab mis sorti identifikaator ja mis versiooniga on tegu.
Võimalike valikuid kaks:
PUBLIC - märgib, et tegu on avaliku identifikaatoriga (FPI).
SYSTEM - märgib, et tegu on süsteemse identifikaatoriga, nagu näiteks failisüsteemi aadress, veebiaadress või mõni muu url.
Avaliku identifikaatori ülesehitus sisaldab samapalju erinevaid elemente kui
"registreeritus//organisatsioon//tüüp kirjeldus//keel"
Registreeritus on lihtsalt kas "+" või "-" märk mis märgib:
+ märgib, et tegu on ISO (International Organization for Standardization) poolt registreeritud organisatsiooniga.
- märgib, et organisatsioon pole ISO poolt registreeritud. Näiteks IETF (Internet Engineering Task Force) ning W3C (World Wide Web Consortium) pole registreeritud organisatsioonid.
Organisatsioon märgib
Tüüp (
Kirjeldus (
Keel määrab, millises (inim-)keeles viidatav dokument on kirjutatud. W3C standardid on alati kirjutatud inglise keeles, seega "
Url on aadress, mis viitab dokumenditüübi definitsiooni asukohale.
DOCTYPE),sest nii paistis leht lihtsalt parem kui seda erinevates veebilehitsejates võrrelda (IE vs Firefox) - tegelikult oli selle kõige kurja juur Internet Explorer mis dokumenditüübi defineerimiseta sattus segadusse ning kuvas nii nagu ise õigeks pidas. Kuid millist dokumenditüüpi tuleks kasutada, millised on nende erinevused, mida need mõisted üldse tähendavad?DOCTYPE nagu juba ennist mainisin on iseenesest lühend sõnadepaarile "dokumenditüübi deklaratsioon". Sellega määratakse mis tüüpi html'i (xhtml'i) kirjutatakse, sellele vastavalt tuleb ka süntaks kribada. Seejuures tuleks tähelepanelikult jälgida, et süntakse vastaks ikka valitud DOCTYPE'ile, kindlasti tuleks vältida olukordi kus DOCTYPE'iks määratakse näiteks XHTML 1.0 Strict, aga tegelikult trükitakse HTML 4.0 Transitional'ile vastavat koodisüntaksit.Nüüd natuke ka sellest arusaamatust
DOCTYPE deklaratsioonist, näitena XHTML 1.0 Strict deklaratsioon:<!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN"
"http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd">Ja lahtiseletatult tähendab see:
<!DOCTYPE juurelement kättesaadavus versioon/identifikaator url>Juurelemendiks on "
!DOCTYPE html", seejuures pole "html" tõusutundlik, samas korrektne oleks "html".Kättesaadavus näitab mis sorti identifikaator ja mis versiooniga on tegu.
Võimalike valikuid kaks:
PUBLIC - märgib, et tegu on avaliku identifikaatoriga (FPI).
SYSTEM - märgib, et tegu on süsteemse identifikaatoriga, nagu näiteks failisüsteemi aadress, veebiaadress või mõni muu url.
Avaliku identifikaatori ülesehitus sisaldab samapalju erinevaid elemente kui
DOCTYPE deklaratsioon ehk siis viis:"registreeritus//organisatsioon//tüüp kirjeldus//keel"
Registreeritus on lihtsalt kas "+" või "-" märk mis märgib:
+ märgib, et tegu on ISO (International Organization for Standardization) poolt registreeritud organisatsiooniga.
- märgib, et organisatsioon pole ISO poolt registreeritud. Näiteks IETF (Internet Engineering Task Force) ning W3C (World Wide Web Consortium) pole registreeritud organisatsioonid.
Organisatsioon märgib
DTD avaldanud organisatsiooni ametliku tunnuse, näiteks "W3C" või "IETF".Tüüp (
Public Text Class) määrab, millist tüüpi objektiga on tegu. Kuna HTML'i puhul toimub viitamine alati dokumenditüübi definitsioonile, siis on tüübiks alati "DTD".Kirjeldus (
Public Text Description) on viidatava materjali üldtuntud nimi. Näiteks "HTML 4.01 Strict" või "XHTML 1.0 Transitional".Keel määrab, millises (inim-)keeles viidatav dokument on kirjutatud. W3C standardid on alati kirjutatud inglise keeles, seega "
EN".Url on aadress, mis viitab dokumenditüübi definitsiooni asukohale.
Lisatud: 27.10.2008 09:32
Uiskude poelettidele jõudmise esimeseks tärminiks on mainitud veebruarit 2009.
Lisatud: 28.10.2008 20:34
Stiilinäide liikluskultuurist 1920.-ndate New York'is:
Lisatud: 27.10.2008 09:34
Rulluisuhooaeg pole saanud veel õigesti lõppeda kui uisufirmad juba esitlevad uut 2009. aasta varustust.Seekordses postituses on vaatluse all Bont'i poolt esitletud S-frame7. Tegemist väga jäiga alumiinium raamiga, 3 punkti kinnitusega (3 point). Hetkel peaks olema see raam koos Bont 3 point saapaga jäigim kooslus turul. Eriti hästi peaks see sobima track'ile ja pisut raskematele uisutajatele. Samas on tegu ka ühe kergeima sedalaadi raamiga (materialiks 7000 AL).
Raami on võimalik valida 3 erineva konfiguratsiooni vahel 4 x 100mm (1004),4 x 110mm (1104),3 x 110mm ja 1 x 100mm (1100),kaalud vastavalt 1004 193g, 1100 179g, 1104 198g. Raami hinnaks peaks olema 299 $.



Lisatud: 26.10.2008 21:04

Rollerblade Speedmachine 90 Women
Rollerblade Speedmachine 90 men
Rollerblade Speedmachine 100 women
Rollerblade Speedmachine 100 men
Rollerblade Speedmachine 110
Rollerblade Racemachine Plus
Rollerblade Racemachine Limited Edition


Sotsialiseeru